Kas suvel peab sõitma suverehvidega?

Jah, suvel on soovitatav kasutada suverehve. Naastrehvidega sõitmine suvel ei ole lubatud. Lamellrehvidega võib küll aastaringselt sõita, kuid suvekuudel ei ole see hea valik ei ohutuse ega rehvide kestvuse seisukohalt.

Kuigi lamellrehv sobib hästi külmematesse oludesse, ei tööta see soojal ja kuival asfaldil samamoodi nagu suverehv. Seetõttu ei ole suvine sõit talverehvidega praktiline ega mõistlik, isegi siis, kui see on teatud juhtudel seadusega lubatud.

Kas lamellrehvidega võib suvel sõita?

Lamellrehvidega sõitmine suvel on lubatud, kuid seda ei soovitata. Talverehvide kummisegu on pehmem ning mõeldud töötama madalamatel temperatuuridel. Sooja ilmaga kulub lamellrehv kiiremini, selle juhitavus halveneb ja pidurdusmaa võib pikeneda.

See tähendab, et lamellrehvide kasutamine suvel võib vähendada sõiduohutust ja tuua kaasa suurema rehvikulu. Kui soovid suvel parimat haarduvust, stabiilsust ja pidurdusvõimet, on suverehv selgelt õigem valik. Loe lähemalt miks lamellrehvide kasutamine suvel on ohtlik ja kallis

Miks ei ole talverehvid suvel hea valik?

Talverehvid on loodud kasutamiseks külmades, märgades ja talvistes tingimustes. Nende pehmem kummisegu ja turvisemuster aitavad tagada parema haarduvuse madalatel temperatuuridel, kuid suvel muutuvad need omadused pigem puuduseks.

Soojal ja kuival teel kuluvad talverehvid märksa kiiremini kui suverehvid. Lisaks võivad need muuta auto juhitavuse ebastabiilsemaks, eriti kurvides ja pidurdamisel. Suverehvid on seevastu toodetud spetsiaalselt kõrgemate temperatuuride jaoks. Nende kummisegu, tugevam konstruktsioon ja turvisemuster tagavad suvel parema juhitavuse, lühema pidurdusmaa ja ühtlasema kulumise.

Me soovitame kasutada alati vastava hooaja rehve. Hooajaline rehvivahetus aitab pikendada nii suve- kui talverehvide kasutusiga ning võib pikemas perspektiivis säästa arvestatava summa raha.

Kuidas vahetada talverehvid suverehvide vastu?

Kui mõlemad rehvikomplektid on velgedel ja sul on olemas vajalikud tööriistad ning oskused, on võimalik rehvid ka ise vahetada. See eeldab siiski korrektset töövõtet, ohutust ja kindlust, et rattad saavad õigesti paigaldatud.

Kui sul puudub sobiv varustus või kasutad üht veljekomplekti, tasub pöörduda spetsialisti poole. Muster Rehvide rehvivahetuspunkt Kristiines aitab kevadise rehvivahetuse kiiresti ja mugavalt ära teha.

Milline peab olema rehvide mustrisügavus?

Enne rehvivahetust tasub alati kontrollida rehvide mustrisügavust. Suverehvide puhul on seadusega lubatud minimaalne mustrisügavus 1,6 mm, kuid ohutuse seisukohalt on soovitatav vähemalt 3–4 mm. Talverehvide puhul on minimaalne mustrisügavus 3 mm, soovitatavalt võiks see olla 4–5 mm.

Rehvide seisukorda hinnates tasub mõelda ka sellele, kui palju on plaanis hooaja jooksul sõita. Rehv, mis kevade alguses tundub veel kasutatav, ei pruugi hooaja lõpuks enam ohutult sõidukõlblik olla. Piisav mustrisügavus aitab tagada parema haarduvuse, vähendada vesiliu ohtu ja hoida auto juhitavust stabiilsena.

Kui rehvid on juba kevadel tugevalt kulunud, ei pruugi nende alla panemine olla majanduslikult mõistlik otsus, sest hooaja keskel tuleb suure tõenäosusega teha uus rehvivahetus. Nii võib esialgne kokkuhoid osutuda hoopis lisakuluks.

Kus teha kevadine rehvivahetus?

Kevadine rehvivahetus tasub ette võtta õigel ajal, enne kui öökülmad on kadunud ja temperatuurid püsivalt tõusma hakkavad. Kui soovid, et töö saaks tehtud kiiresti, korrektselt ja turvaliselt, tasub pöörduda professionaalse rehvivahetuse poole.

Kui otsid rehvivahetust Kristiines, aitab sind Muster Rehvid. Nii saad olla kindel, et su auto on kevadeks valmis ja suverehvid paigaldatud õigel ajal.

Korduma kippuvad küsimused

Kas aprillis võib veel talverehvidega sõita?

Jah, kui tegemist ei ole naastrehvidega ja ilmastikuolud seda nõuavad, kuid üldjuhul tasub stabiilselt soojemate ilmadega üle minna suverehvidele.

Kui vara tasub kevadine rehvivahetus broneerida?

Kevadel tasub rehvivahetus ette planeerida, sest hooaja alguses täituvad ajad kiiresti. Õigel ajal vahetatud rehvid aitavad tagada parema juhitavuse, lühema pidurdusmaa ja rehvide ühtlasema kulumise.

Me pakume kiiret ja usaldusväärset rehvivahetust Kristiines, broneeri aeg juba täna.

Kas enne rehvivahetust tuleks kontrollida rehvide seisukorda?

Jah, enne paigaldust tasub üle vaadata mustrisügavus, rehvide vanus ja võimalikud vigastused.

Seadus reguleerib

Naastrehvide kasutusaeg on reguleeritud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ja nõuded varustusele”. Määruse kohaselt on naastrehve lubatud kasutada 15. oktoobrist kuni 31. märtsini, kuid erandina talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral kuni 30. aprillini. Talvisete tee- ja ilmastikuolude üle annab seadus igal autohile enda otsustada.

• Talverehvidega (naelrehvid) võib sõita kuni 30.aprillini
• Talverehvidega (lamellrehvid) võib sõita aastaringi
• Talverehvide kasutamine on kohustuslik 1. detsembrist
• Suverehvidega võib sõita alates 01.märtsist

Kontrolli suverehvid üle enne vahetamist

Enne rehvivahetust vaata üle suverehvide mustrisügavus. Kui kevadel rehvi vahetades on suverehvi mustrisügavus vaid 1,6 mm, siis tuleks osta uued rehvid, sest need ei pea tervet hooaega vastu. Seadus näeb ette, et suverehvi mustrisügavus peab olema vähemalt 1,6 millimeetrit, kuid soovitame rehvivahetusele mõelda juba siis, kui nende jääksügavus on 2 mm.

1. Suverehv talub kõrgemat temperatuuri

Talverehvi pehmem muster kulub soojal asfaldil palju kiiremini. Nende kummisegu on valmistatud pehmeks ja elastseks, kui temperatuur langeb alla 7° C. See on väga tõhus külmade temperatuuride negatiivsete mõjude leevendamiseks ja tagab talvel parema pidamise ning pakub potentsiaalselt ohtlikes olukordades juhtidele enesekindlust ja turvalisust.

Kuid kui kasutate talverehvide komplekti aastaringselt, kulub sama paindlik muster soojemal temperatuuril kiiremini.  See vähendab kasutusiga kuni 60 protsenti. On suur tõenäosus, et peate need varem välja vahetama, kui vahetaksite need lihtsalt kevade alguses suverehvide vastu.

Meie soovitused kuuma ilma korral on kasutada suverehve, mis on valmistatud kõrgemat temperatuuri taluvast kummisegust. Suverehvides kasutatavad segud aga muutuvad talvistes oludes sõites peagi kõvaks ja rabedaks.

2. Suverehv aitab suvel kütust säästa

Teine asi, mis suvel talverehvide kasutamise vastu räägib, on kütusekulu.

Soojal asfaldil on talverehvi veeretakistus oluliselt suurem kui suverehvil.  Seda seetõttu, et pehmem kummisegu muudab kuju rohkem.  See toob kaasa suurema veeretakistuse, mis suurendab kütusekulu, mis tähendab, et peate tanklat külastama sagedamini kui muidu.

Suvel talverehvidega sõitmise tagajärjed mõjutavad keskkonda ja üldist elukvaliteeti.  Tarbides rohkem kütust, eraldab teie auto suuremas koguses süsinikdioksiidi.  Lisaks on see mürarikkam, mis muudab sõidu vähem mugavaks.

3. Mõju sõiduomadustele ja ohutusele

Suvel talverehvidega sõites, pole juhitavus piisavalt hea – eriti kui on vajalik teha mõni järsk pööre. Samuti võib sellisel juhul õnnetusse sattudes kindlustusselts keelduda hüvitise maksmisest, kuna juht on aidanud kaasa  õnnetuse tekkimisele, sest kasutab defektset autot – rehve, mis ei taga piisavat ohutust.

Suvel talverehvidega sõites pikeneb ka peatumisteekond.  Erinevad testid on näidanud, et suvel talverehvidega sõitmine pikendab pidurdusteekonda kuival asfaldil vähemalt 10 protsenti ja märjal asfaldil 26 protsenti.

Kokkuvõtteks

Talverehvid on valmistatud spetsiaalsest kummisegust ning omavad spetsiaalset rehvimustrit, mis tagab parima haarduvuse lumistel ja jäistel teedel. Soojemate temperatuuridega muutuvad need head omadused vastupidiseks. 

Seega on ohutum ja säästlikum sõita talvel talverehvidega ning suvel suverehvidega ja teha kaks korda aastas rehvivahetus. Kas aga osta uued rehvid või kasutatud rehvid? Jagame mõningaid uute ja kasutatud rehvide erinevusi, et valikut ehk pisut lihtsamaks teha.

PS. Suverehvide kasutamine on lubatud 1. märtsist kuni 1. detsembrini.

Leia oma autole sobivad premium klassi kasutatud suverehvid

Põhimaanteedel, näiteks Tallinna–Narva ja Tallinna–Tartu suundadel, on päevane sõidukite arv kohati üle 40 000. Rohkem autosid tähendab aga ka rohkem kulumist – nii teedele kui ka sõidukitele.

Üks olulisemaid ja samas sageli alahinnatud komponente liiklusohutuses on rehvid. Mida rohkem ja tihedamalt teedel liigeldakse, seda kiiremini kuluvad ka rehvid.

Erinevalt visuaalsest mustuse või pori märkamist vajavad rehvid pidevat tähelepanu – piisav mustrisügavus, ühtlane kulumine ja korrektne rõhk võivad otsustada pidurdusteekonna pikkuse ja juhitavuse keerulistes oludes.

Kuidas kontrollida oma rehvide seisukorda?

1. Kontrolli rehvimustri sügavust

• Eestis peab suverehvi mustri sügavus olema vähemalt 1,6 mm, soovituslikult 3 mm.

• Talverehvil vähemalt 3 mm, soovitatavalt 4–5 mm.

• Kiire kontroll: kasuta 1 ja 2 eurost müni – kui 1 eurose kuldne serv jääb mustri sisse peitu, on mustrijääk 3mm, 2 eurose puhul 4mm.

2. Vaata rehvide kulumist

• Uuri, kas rehv on kulunud ebaühtlaselt (näiteks rohkem siseküljelt).

• Ebaühtlane kulumine võib viidata tasakaalustamata ratastele või valesti reguleeritud sillastikule.

3. Kontrolli rehvirõhku

• Liiga madal või kõrge rõhk mõjutab juhitavust, kütusekulu ja rehvi eluiga.

• Kontrolli vähemalt kord kuus ja enne pikemat sõitu. Õige rõhk on kirjas auto ukse siseküljel, kütuseluugil või kasutusjuhendis.

4. Vaata visuaalseid kahjustusi

• Kontrolli pragusid, muljumisi, väljaulatuvaid osi või rehvi vanust (DOT-kood küljel näitab valmistamise aastat ja nädalat).

Millal peaks rehve kontrollima?

• Hooaja vahetusel – enne suve- või talverehvide alla panekut

• Kord kuus – eriti kui sõidad tihti või pikkadel distantsidel

• Enne pikemat sõitu või reisi

• Pärast lööki või kokkupuudet äärekiviga – võib põhjustada sisemisi kahjustusi

Rehvide täisvahetus

Rehvivahetuse täisvahetus tähendab seda, et kõik neli autorehvi vahetatakse välja. See hõlmab auto ülestõstmist, rataste eemaldamist auto küljest ning vanade raskuste eemaldamist. Seejärel rehvide eemaldamine ja paigaldamine profesionaalse montaažipingiga. Meil on kasutuses plastikust kaitsmed nii velje kinnituskäppadel kui ka montaažipeal, mis teevad velje kahjustamise (kriipsud, täkked) praktiliselt võimatuks.

Kui uued rehvid paigaldatud tasakaalustame rattad. Kasutame ainult uusi tasakaalustusraskusi. Valuvelgedel kasutame kleebitavaid raskuseid. Vana veljetasakaalu teibijäägid eemaldame spetsiaalse teibijääkide eemaldamise kettaga, mis on ohutu värvipinnale. Tasakaalustusraskuse tooni valime vastavalt velje värvitoonile (hõbedane või must). Seejärel lisame määrde rattarummule ning toimub ratta paigaldamine ja poltide/mutrite pingutamine dünamomeeter võtmega ettenähtud tugevusega.

Rataste vahetus

Rataste vahetuse teenus on neile, kellel on topelt veljed. Suverehvid on ühtedel velgedel ning talverehvid teistel. Selle teenuse sisse kuulub alati rataste tasakaalustamine ning rehvirõhu ja ventiilide kontroll. Lisaks teostame vahetatavate rehvide visuaalse kontrolli ja anname hinnangu rehvide seisukorrale, et teaksid kas saad ka järgmisel hooajal nendega sõita.

Eemaldatavad rattad märgistatakse asukohapõhiselt, et järgmisel hooajal oleks võimalik rehvid ümberpaigutada, et ühtlustada nende kulumist ja pikendada nende eluiga.

Rehvivahetuse aeg broneeri aegsasti

Rehvivahetuse täisvahetus on oluline teostada regulaarselt, et tagada auto rehvide optimaalne toimivus ja turvalisus. Soovitatav on rehve vahetada vastavalt tootja soovitustele ja kohalikele ilmastikutingimustele. Näiteks on mõistlik järgida 7 kraadi reeglit ehk kriitilist temperatuurimäära, mis on ülemaailmselt tunnustatud ja on rehvivahetushooaja konstant.

Lihtsustatult öeldes tähendab see, et kui õhutemperatuur on kõrgem kui seitse kraadi on kasulikum sõita suverehvidega, kui temperatuur on 7 kraadist madalam on aeg talverehvid alla panna, et tagada ohutu sõidukogemus.

Rehvivahetus on mõistlik teha nii sügisel, kui kevadel. Kuigi esmapilgul võivad aastaringsed rehvid tunduda hea valik, siis tegelikuses rehvivahetuse peale kokkuhoitud raha säästu ei too, kuna lamellrehvid kuluvad suvel kiiremini. Loe lähemalt, miks lamellrehvide kasutamine suvel on ohtlik ja kallis?

Kui ületad piiri igapäevaselt või plaanid talvel reisi Euroopasse, on oluline end kurssi viia erinevate riikide talverehvide nõuetega.

Euroopa riikides on talverehvide kasutamine tihti reguleeritud kindlate ilmastikuolude või ajaperioodidega. Näiteks sellistes riikides nagu Albaania ja Malta ei ole talverehvide osas juriidilisi nõudeid, kuid Saksamaal võib talverehvideta sõitmine tuua kaasa trahvi. Seega on oluline enne teele asumist tutvuda kohalike seadustega.

Eestis on talverehvid kohustuslikud 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Naastrehve võib kasutada alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Soomes on naastrehvide kasutamine lubatud 1. detsembrist kuni lihavõttepühade esmaspäevani, samas kui Lätis kehtib see periood 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Kui suundud Poolasse või Saksamaale, tuleb arvestada, et mõlemas riigis on naastrehvide kasutamine keelatud. Üldiselt kehtib reegel, et mida lõunapoolsem riik, seda tõenäolisemalt on naastrehvide kasutamine piiratud või keelatud.

Samuti leidub riike, kus talverehvide kohustus puudub täielikult.

Seadused muutuvad ajaga

Mõnes riigis on talverehvide seadusi muudetud. Näiteks Slovakkias ja Lätis peavad alates 2024.aastast talve- ja aastaringsed rehvid kandma lumehelbe sümbolit. Talvistes tingimustes ei ole enam lubatud kasutada ainult M+S märgistusega rehve.

Kui aga plaanid sõita Horvaatiasse pead arvestama, et auto pagasiruumis peavad olema lumeketid.

Riigid, kus talverehvid on seadusega kohustuslikud

Eesti

Talverehvid on Eestis kohustuslikud 1. detsembrist 1. märtsini. Mustri sügavus peab olema vähemalt 3 mm. Erakordsete tee- ja ilmastikuolude korral on lubatud naastrehve kasutada 15. oktoobrist 31. märtsini. Lamellrehve saab kasutada aastaringselt. Alates 1. detsembrist 2022 on kolme mäetipu ja lumehelbe sümbol lamellrehvidel kohustuslik.

Bulgaaria

Bulgaarias on talverehvid kohustuslikud 15. novembrist 1. märtsini. Alternatiivina võid kasutada talverehve või aastaringseid või isegi suverehve. Mustri sügavus ei tohi olla väiksem kui 4 mm. Naastrehvid ei ole lubatud.

Lumekettide kasutamine on lubatud ainult siis, kui ilmastikuolud seda nõuavad. See määrus kehtib ka välismaiste registreerimismärkidega sõidukitele. Kohustuslike reeglite eiramise korral karistatakse juhte rahatrahviga 50 leevi (ca 25 €).

Horvaatia

Horvaatias on talverehvid ja täiendav talvevarustus kohustuslik igat tüüpi mootorsõidukitel jooksva aasta 15. novembrist järgmise aasta 15. aprillini.

Sõidukid, mille maksimaalne mass on kuni 3,5 tonni, peavad olema varustatud kas 4 talverehviga (või M+S rehvidega) või 4 suverehviga, mille mustri sügavus on vähemalt 4 mm, ning auto pagasiruumis peavad olema lumeketid.

Läti

Lätis peab 1. detsembrist kuni 1. märtsini olema alla 3,5-tonnise täismassiga auto või buss varustatud talviseks sõiduks mõeldud rehvidega. Võib kasutada talverehve või universaalrehve. Rehvimustri sügavus peab olema vähemalt 4 mm.

Alates 2024. aastast on lubatud kasutada ainult rehve, mis on tähistatud kolme mäetipu ja lumehelbe sümboliga ning on spetsiaalselt mõeldud kasutamiseks lume või jää tingimustes. Talvisel ajal ei ole enam lubatud kasutada ainult M+S sümboliga rehve.

1. maist kuni 1. oktoobrini on naastrehvidega sõitmine keelatud.

Leedu

Leedus on talverehvid kohustuslikud ajavahemikus 10. november kuni 1. aprill. Võib kasutada talverehve või universaalrehve. Rehvimustri sügavus peab olema vähemalt 3 mm.

1. detsembrist kuni 1. märtsini on talverehvid kohustuslikud ka mootorratastele. Naastrehvide kasutamine on keelatud 10. aprillist kuni 1. novembrini.

Rootsi

Rootsis on talverehvid või samaväärne varustus kohustuslikud ajavahemikus 1. detsember kuni 31. märts. Rehvimustri sügavus peab olema vähemalt 3 mm. Naastrehve on lubatud kasutada 1. oktoobrist kuni 15. aprillini või kui on talvised teeolud või on talvised teeolud tulemas.

Kõik haagised, mis on kinnitatud sõiduki külge, peavad järgima talverehvide reegleid. Kui sõidukil on naastrehvid, peavad ka haagisel olema naastrehvid.

Need reeglid kehtivad ka välisriikide autodele, mis läbivad Rootsit.
Lisainfot (inglise keeles) leiad Rootsi transpordiameti veebilehelt.

Sloveenia

Sloveenias on talverehvid kohustuslikud ajavahemikus 15. november kuni 15. märts.

Kui talverehvid on paigaldatud, peavad need olema kõigil neljal rattal. Alternatiivina võib kasutada suverehve koos lumekettidega esiratastel.

Rehvimustri minimaalne sügavus peab olema 3 mm. Naastrehvide kasutamine ei ole lubatud.

Riigid, kus talverehvid on kohustuslikud, kui ilmastikutingimused seda nõuavad

Soome

Soomes on talverehvide kasutamine kohustuslik 1. novembrist kuni 31. märtsini, kui ilmastiku- või teeolud seda nõuavad.

Alla 3,5-tonnistele sõidukitel peab rehvimustri sügavus olema vähemalt 3 mm. Lörtsistes, lumistes või muudel keerulistel tingimustel peaks talverehvide mustri sügavus olema vähemalt 5 mm.

Naastrehve võib kasutada 1. novembrist kuni 31. märtsini ning ka muul ajal, kui ilmastiku- või teeolud seda nõuavad. Talverehvid võivad olla nii naastudeta kui ka naastudega.

Need eeskirjad kehtivad ka välismaal registreeritud autodele.

Saksamaa

Talverehvidel peab olema vähemalt 1,6 mm mustri sügavus ning need peavad olema paigaldatud kõigile neljale rattale. Mootorratastele talverehvid kohustuslikud ei ole.

Pärast 31. detsembrit 2017 toodetud talverehvid peavad olema tähistatud lumehelbe sümboliga (mägi ja lumehelves). Enne 31. detsembrit 2017 toodetud M+S (Mud and Snow) rehve oli lubatud kasutada kuni 30. septembrini 2024. Pärast seda kuupäeva on lubatud kasutada ainult rehve, millel on lumehelbe sümbol.

Aastaringsed rehvid, millel on lumehelbe sümbol, kvalifitseeruvad talverehvideks. Alates 1. oktoobrist 2024 ei ole ainult M+S sümboliga universaalrehvid talvistes tingimustes enam lubatud. Siiski on lubatud sõita universaalrehvidega, millel on nii M+S kui ka lumehelbe sümbol.

Seaduse rikkumise korral määratakse nii sõiduki omanikule kui ka juhile trahv. Juhi trahv on 60 kuni 120 €, omaniku trahv on 75 € ja 1 punkt registrisse.

Kui te ei kasuta sobivaid rehve, võivad õnnetuse korral tekkida probleemid kindlustusfirmaga, olenemata sellest, kas õnnetuse põhjustas kolmas isik või teie ise.

Austria

Austrias peavad, 1. novembrist kuni 15. aprillini, sõidukid olema varustatud talverehvidega, kui ilmastikutingimused seda nõuavad. Talverehvid peavad olema paigaldatud kõigile ratastele, kui teed on kaetud lume või jääga. Radiaalrehvide minimaalne mustri sügavus peab olema 4 mm ja diagonaalrehvidel vähemalt 5 mm.

Aastaringselt kasutatavaid rehve võib kasutada talverehvidena ainult siis, kui neil on märgistus (“M+S”, “M.S.” või “M&S”) või kui rehvil on lisaks lumehelbe sümbol või ainult lumehelbe sümbol.

Eriotstarbelisi rehve loetakse talverehvideks ainult siis, kui neil on märgistus “ET”, “ML” või “MPT”.

Sõidukitel, millel on suverehvid, peavad olema ketid.

Hea teada: juhi seaduslik kohustus on kanda kaasas vajalikku talvevarustust; seetõttu on oluline kontrollida, kas see on iga rendiautoga kaasas. See määrus kehtib nii Austrias kui ka välismaal registreeritud sõidukitele.

Naastrehve tohib kasutada ainult ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 31. maini, kuid kohalikud eriregulatsioonid võivad seda perioodi pikendada. Naastrehvid peavad olema paigaldatud kõigile ratastele, samuti haagisele. Naastrehvidega varustatud sõidukitele kehtivad eraldi kiirusepiirangud (80 km/h asulavälistel teedel, 100 km/h kiirteedel) ning sõidukil peab taga olema kinnitatud heakskiidetud “naastrehvide” märk. Seda märki saab osta nt tanklatest, autokaupade poodidest jm.

Lumekettide kasutamine talverehvide asemel on lubatud, kui tee on pidevalt või peaaegu alati kaetud lume või jääga. Äärmuslikes tingimustes võivad ametivõimud nõuda, et autodel oleksid veoratastel lumeketid. Soovitatav maksimaalne kiirus on 40 km/h.

Lisainfot leiab Austria valitsuse veebisaidilt (inglise keeles).

Tšehhi

Tšehhi Vabariigis on talverehvid kohustuslikud vastavalt ilmastikutingimustele.

1. novembrist kuni 31. märtsini peavad sõidukid olema varustatud talverehvidega, kui teedel on pidev lume-, jää- või härmatisekiht või kui ilmastikutingimuste põhjal võib eeldada, et selline kiht võib sõidu ajal tekkida.

Talverehviks loetakse rehve, mille mustri sügavus on vähemalt 4mm; sõidukitel, mille kaal ületab 3500 kg, peab mustri sügavus olema 6 mm.

Naastrehvide kasutamine ei ole lubatud.

Norra

Norras ei ole talverehvide kasutamine kohustuslik, kuid rehvitüüp peab alati vastama ilmastikutingimustele. Seetõttu võib öelda, et talvehooajal on talverehvide kasutamine Norras enam-vähem kohustuslik.

Rehvidel peab olema vähemalt 3mm mustri sügavus ajavahemikus 1. novembrist kuni esimese pühapäevani pärast lihavõtte esmaspäeva. Nordlandi, Tromsi ja Finnmarki maakondades kehtib see nõue 16. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Rasketele sõidukitele (üle 3500 kg) on talverehvid kohustuslikud 15. novembrist kuni 31. märtsini.

Lumekettide kasutamine on lubatud, kuid mitte kohustuslik talveperioodil.

Alates 1. novembrist (või põhjaosas alates 15. oktoobrist) on juhtidel lubatud kasutada naastrehve, mida väga soovitatakse. Naastrehve on lubatud kasutada kuni esimese pühapäevani pärast lihavõttepüha, põhjaosas kuni 1. maini. Oslos, Trondheimis ja Bergenis peavad kõik naastrehvidega sõitvad juhid maksma keskkonnatasu, kui nad sõidavad linna piirides.

Island

Talverehvide kasutamine ei ole Islandil rangelt kohustuslik. Kuid Islandi seadustes on üldine klausel, et juhid peavad kasutama oludele sobivaid ja ohutuid rehve.

Talveperioodil (1. november kuni 14. aprill) peab rehvidel olema vähemalt 3 mm mustrisügavust.

Naastrehve on lubatud kasutada osal aastast, 1. novembrist kuni 14. aprillini. Siiski soovitavad Reykjavík ja teised linnad vältida naastrehvide kasutamist, et vähendada teekahjustusi ning negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele.

Lumekettide kasutamine on keelatud tingimustes, kus need võivad teedele kahju tekitada.

Luksemburg

Alates 1. oktoobrist 2012 on talverehvid autodele kohustuslikud talvistes tingimustes (must jää, kinnitambitud lumi, lörts, jääkatted või härmatis). Välja arvatud avalikel teedel pargitud sõidukid, kehtivad need reeglid kõigile juhtidele.

Rumeenia

Rumeenias on talverehvid kohustuslikud teedel, mis on kaetud lume, jää või musta jääga. Need rehvid peavad olema paigaldatud kõigile ratastele. Talverehvidel peab olema M+S või M&S märgistus. Talverehvide mustri sügavus peab olema vähemalt 1,6 mm vähemalt kahel kolmandikul rehvi laiusest.

Naastrehvide kasutamine on lubatud, kuid need peavad olema heakskiidetud ja neid tohib kasutada ainult teedel, mis on kaetud lume, jää või musta jääga.

Slovakkia

15. novembrist kuni 31. märtsini on talverehvid kohustuslikud sõidukitele (massiga alla 3,5 tonni), kui teed on kaetud ühtlase lume-, jää- või härmatiskihiga. Rehvidel peab olema vähemalt 3mm mustrisügavust.

Alates 15. novembrist kuni 31. märtsini on talverehvid kohustuslikud veoautodele (massiga 3,5 tonni ja rohkem) ning bussidele, kui ilmastikutingimused seda nõuavad.

Alates oktoobrist 2024 peavad talve- ja aastaringsed rehvid kandma lumehelbe sümbolit. Ainult M+S märgistusega rehve ei ole talvistes tingimustes enam lubatud kasutada.

Riigid, kus talverehvid on kohustuslikud ainult siis, kui on olemas konkreetne liiklusmärk

Prantsusmaa

Prantsusmaal kohatavad märgid

Alates 1. novembrist 2021 kehtivad Prantsusmaal uued talvevarustuse reeglid. Kahe uue liiklusmärgiga määratud aladel on 1. novembrist 31. märtsini kohustuslikud talverehvid või samaväärne varustus.

See reegel kehtib teatud linnades, mis asuvad 48 osakonnas. Autojuhid peavad enne nendele territooriumidele sõitmist kontrollima “préfectures” (kohalik haldus) veebisaite (prantsuse keeles).

Talvevarustus on kohustuslik kergsõidukitele, tarbesõidukitele, kaugsõidukitele, haagissuvilatele ja raskeveokitele ilma haagisteta.

Hispaania

Üldiselt ei ole talverehvid Hispaanias kohustuslikud. Talverehvid või lumeketid on kohustuslikud ainult juhul, kui selleks on konkreetne avaliku võimu korraldus või vastav liiklusmärk (mägipiirkondades).

Naastrehvid on lubatud ja neid käsitletakse talverehvidena.

Itaalia

Itaalias ei ole talverehvid üldiselt kohustuslikud. Kuid kui on paigaldatud konkreetne liiklusmärk (määratud erimäärusega) tekstiga: „obbligo di pneumatici invernali o catene a bordo“, peab sõiduk olema varustatud lumekettide või talverehvidega märgil näidatud perioodil (tavaliselt 15. novembrist kuni 15. aprillini).

Erandid:

• Aostia orus on talverehvid kohustuslikud ajavahemikus 15. oktoobrist kuni 15. aprillini.
• Talvine varustus on kohustuslik Brenneri kiirteel Lõuna-Tiroolis (A22, lõik Brenner – Affi) 15. novembrist kuni 15. aprillini. See nõue on täidetud, kui näiteks sõidate talverehvidega. Lisainfot leiate veebisaidilt autobrennero.it.

Tähelepanu:

Suvekuudel (16. mai kuni 14. oktoober) tohib Itaalias sõita talve- või aastaringsete rehvidega ainult siis, kui nende kiirusindeks on vähemalt võrdne sõiduki registreerimistunnistuse I osas (lahtrid 15.1 / 15.2) märgituga.

Riigid, kus talverehvid ei ole kohustuslikud

Belgia

Belgias ei ole talverehvid kohustuslikud, kuid talvistes oludes on need soovitatavad. Kohustuslik on minimaalne mustri sügavus 1,6 mm, kuid soovitatav sügavus on 4 mm.

Talverehve, millel on M+S märgistus ja mille kiirusindeks vastab auto maksimaalsele kiirusele või on sellest suurem, võib kasutada aastaringselt.

Talverehve, millel on ainult M+S märgistus ja mille kiirusindeks on auto maksimaalsest kiirusest madalam, tohib kasutada ainult ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Nende rehvide maksimaalset kiirust näitav selgelt loetav kleebis peab olema paigaldatud juhi vaatevälja.

Lumekette on lubatud kasutada ainult siis, kui need ei kahjusta teekatet. Tee peab olema kaetud lume või jääga.

Taani

Talverehvid ei ole kohustuslikud. Siiski on soovitatav kasutada talverehve talveperioodil.

Rehvide mustri sügavus peab seaduse järgi olema vähemalt 1,6 mm, kuid soovitatav on vähemalt 3 mm.

Naastrehve tohib kasutada 1. novembrist kuni 15. aprillini. Kui naastrehvid on paigaldatud, peavad need olema kõigil neljal rattal.

Ungari

Ungaris ei ole talverehvid kohustuslikud.

Teatud piirkondades (tähistatud liiklusmärkidega) võib lumekettide kasutamine olla kohustuslik vähemalt veoteljel.

Naastrehvide kasutamine avalikel teedel on keelatud.

Iirimaa

Portugal

Suurbritannia

Suurbritannias ei ole talverehvid kohustuslikud, kuid neid soovitatakse talveperioodil, kui temperatuur on alla 7°C.

Lumekette, naastrehve ja lumesokke tohib kasutada ainult lumistel või jäistel teedel.

Kreeka

Talverehve ei ole vaja.

Vastavalt ministri määrusele võivad ametivõimud oktoobrist aprillini vajaduse korral nõuda, et sõidukid oleksid varustatud libisemisvastaste seadmetega. Nendeks võivad olla talverehvid, aastaringsed rehvid, lumeketid või lumesokid.

Küpros, Malta

Talverehvid pole kohustuslikud.

Info seisuga 09.10.2024. Muster Rehvid ei ole vastutav sellel lehel leiduva info ajakohasuses.
Soovitame enne sõituminekut sihtriikide kohta eraldi internetiotsing teha juhuks, kui värskelt mõni seadus muudetud on.

Seetõttu on talvise rehvivahetuse puhul mõistlikum lähtuda mõttest pigem varem kui hiljem. Sellele aitavad ka kaasa mõningad teised nüansid.

Lühemad järjekorrad rehvivahetustes

Esimese lumeni ootamine tähendab enamasti meeletuid järjekordi. Ilmselt oled ise kohanud või lausa kogenud varasematel talvedel pikki järjekordi rehvivahetuspunktide uksetaga, kuna broneeringuga rehvivahetuspunktides on kõik ajad juba reserveeritud.

Selle närvikulu vältimiseks soovitame vahetada rehvid juba oktoobris-novembris.

Mida hiljem seda kallim

Kuigi paljudes kaubasegmentides kehtib reegel, et hooajatooted hinnatakse viimasel päeval alla siis rehvivaldkonnas on pigem vastupidi. Esimese lume tulekuga kallineb rehvivahetus ja rehvidelt allahindluse saamine on pigem vähetõenäoline.

Eriti oluline on varakult rehvid osta ära just siis, kui soovite leida häid kasutatud rehve. Kasutatud rehvide puhul võib detsembris olla valik juba üsna kesine, eriti siis kui sinu auto rehvid on enim levinud mõõdus.

Kuigi varasemalt oleme kirjutanud, et talverehvide kasutamine suvel on ohtlik ja kallis ei tasu rehvivahetusega siiski lõputult venitada.

Ekspertide sõnul pole talverehvid kohandatud soojadele ilmadele, kuid 2-3 nädalaga ei juhtu nendega ka midagi halba. Rehvivahetusega hilinedes on ohuolukordade tekkimise tõenäosus liikluses hulga suurem.

Mõistlikum on sõita paar nädalat talverehvidega, kui sattuda üks kord suverehvidega kiilasjääle.

Ohutut liiklemist!

Praegu on Eestis elektriautosid paari protsendi ringis. If Kindlustuse läbi viidud uuringust selgus, et järgmise viie aasta jooksul soovib endale elektriauto osta 10% Eesti inimestest, 18% inimestest plaanib sellise auto ostu, aga teeb seda rohkem kui viie aasta pärast. Kolmandik inimestest ei kavatse elektriautot osta ja 40% ei oska täna veel öelda, kas nad ostavad elektriauto või mitte.

If Kindlustuse Balti kahjude tehnilise vanemeksperdi Marion Meiuse sõnul on näha, et inimeste soov omada elektriautot aasta-aastalt aina suureneb.
„Lisaks elektriautode kindlustamisele oleme jälginud laiemalt trende. Varem läbi viidud uuringud pole seni veel näidanud nii laialdasi plaane hankida elektriauto. Laias laastus jagunevad vastajad kolmeks: ühed soovivad osta, teised ei soovi ja kolmandad pole veel otsustanud. Kuna elektriautod on ühiskonnas küllaltki uued, ei tea inimesed, kas osta uus või kasutatud auto. Pooled eelistavad uut, viiendik kasutatud autot ja kolmandik ei oska täna veel öelda,“ selgitas Meius.

Mis on elektriauto poolt- ja vastuargumendid?

Kaks kolmandikku neist, kes soovivad elektriauto osta, peavad tähtsaimaks seda, et elektriautoga on soodsam sõita ja see on jätkusuutlikkuse vaates parem. Kolmandikule on oluline see, et elektriauto hooldusele kulub vähem raha, sellega on võimalik sõita bussiradadel ja teatud piirkondades tasuta parkida. Paljudele meeldib ka elektriautode kiirendus ja mugavus.

„Uurisime ka neilt, kellel täna elektriautot ei ole, et miks neil seda pole. Kaks kolmandikku vastas, et elektriautod on liiga kallid, pisut rohkem kui kolmandikul pole sobivat laadimiskohta ja nende hinnangul on autode sõiduulatus veel liiga väike. Ligi viiendik inimesi ei usu, et elektriautod on jätkusuutlikud, nad ei usalda kasutatud elektriautosid või elektriautosid üldse. Kümnendik vastanutest aga leidis, et täna on turul veel liiga vähe elektriautosid, mille hulgast valik teha,“ täpsustas Meius.

Uuringu tulemustest selgus, et rohkem soovivad elektriautot omada mehed (31%) kui naised (25%). Põhja-Eestis ja pealinnas tahaks endale elektriautot enam kui kolmandik vastanutest, Kesk- ja Lääne-Eestis pisut vähem kui viiendik. Kõrgharidusega inimestest soovib elektriautot rohkem kui kolmandik, teiste puhul on see näitaja viiendiku juures.

Vastanute vanuse, rahvuse või sissetulekute järgi ei olnud suuremaid erinevusi märgata.

„Kuigi elektriautod on veel üsna uued, näeme siiski, et neid kasutatakse järjest rohkem ja see parandab ka laiemalt teadmisi ühiskonnas. Kui varem võisid paljud arvata, et elektriautod sobivad ainult eramajja ja linna lähedale, siis täna on näha, et elektriauto ostu plaanib juba rohkem kui veerand kortermajade ja sama palju maapiirkondade elanikest,“ lisas Meius.

Suurem usk elektriautodesse on Leedus

Teiste Balti riikidega võrreldes võib märgata, et väga tugevalt on elektriautode usku leedukad, kellest koguni 43% soovib sellise auto osta. Eestis on see näitaja 28% ja Lätis 20%. Erinevalt Eestist, kus pigem soovitakse osta uus elektriauto, on leedukate seas märksa populaarsemad kasutatud elektriautod. Ühtlasi usaldatakse Leedus elektriautosid märksa enam kui teistes Balti riikides.

Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud If Kindlustuse uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.

If Kindlustuse läbi viidud uuring näitas, et sel talvel kavatseb 62% Eesti juhtidest sõita naastrehvidega, 36% kasutab sõidukitel lamellrehve ja 2% ei ole veel valikut teinud.

If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Taavi Kruusi sõnul mõjutavad sõidukijuhtide rehvivalikut mitmesugused tegurid, sealhulgas eelmised talved ja piirkonnad, kus inimesed peamiselt liiklevad.

„Varasemad soojad talved panid nii mõnedki sõidukiomanikud eelistama lamellrehve. Kuid viimasel kahel aastal oleme uuringutes näinud, et enamiku valik langeb naastrehvidele. Külmad ja jäised talved mõjutavad eriti maapiirkondades elavate inimeste eelistust naastrehvide kasuks, linnades on olukord võrdsem,“ selgitas Kruus.

Maapiirkondades usaldab naastrehve rohkem lausa 71 protsenti uuringus osalenutest. Lamellrehvide kasuks on seal otsustanud 28% vastanutest. Seevastu pealinnas ja teistes suuremates linnades valib 55–57% inimestest naastrehvid ja 40–42% lamellrehvid.

Uuringust selgus, et naastrehvid on populaarsemad kõigi vastanute gruppide seas, olenemata nende soost, vanusest, elukohast, rahvusest ja sissetulekutest.

Kuigi igal aastal näeme, et paljud vaatavad pingsalt ilmateadet, et esimest lund ja jääd ette näha, tasub Kruusi sõnul talverehvid autole alla panna juba väikeste plusskraadide juures. „Talverehv jääb madalamatel temperatuuridel suverehvist elastsemaks ja haakub teekattega paremini. Seega pole mingit põhjust oodata teede jäätumist,“ lisas Kruus.

Lõunanaabrite eelistused erinevad

Teiste Balti riikide elanikud kasutavad naastrehve märksa vähem kui eestlased. Kui Eestis eelistab kaks kolmandikku sõitjatest naastrehve, siis Lätis on naastrehvid all vaid igal viiendal ja Leedus igal kümnendal autol.

Kummagi lõunanaabri juures kasutab 23% autojuhtidest universaalseid M/S-tähisega (multi-season) rehve, mida Eestis ei tohi talvel kasutada. Lisaks sõidab 56% lätlastest ja 66% leedukatest lamellrehvidega.

Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud If Kindlustuse uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.