Aastas tekib ainuüksi Eestis ca 15 tuhat tonni rehviprügi, maailmas on see arv aga kordades suurem. Kuna kevadine rehvivahetuse hooaeg on taaskord hoogu juurde saamas, tasub teada, kuhu kasutuskõlbmatud rehvid Eestis välja jõuavad ja mida nendega tehakse?
Aina enam valivad inimesed mugava võimaluse jätta oma aja ära elanud rehvid autotöökotta, kus rehvid ära vahetatakse. Kui rehvitöökotta jäetud rehvide eest peab üldjuhul maksma nagu igasuguse mugavusteenuse eest, siis alternatiiv sellele on rehvid ka otse jäätmejaama või Rehviringlusesse viia, kuhu saab teatud koguse rehve ära viia tasuta.
Paljud on kindlasti veebist näinud ka erinevaid võimalusi, kuidas ise vanu rehve ära kasutada – ehitades nendest lillepeenraid, mööblit ja muud kasulikku.
“Rehvi materjal on väga vastupidav ning kindlasti peab kauem vastu kui näiteks puidust lillepeenar, aga siinkohal tuleb kindlasti meeles pidada, et kui rehvist valmistatud peenart enam vaja ei ole, siis tuleb ka see rehv õigesse kohta viia, et seda keskkonnasõbralikult realiseerida,” ütles Gjensidige sõidukikindlustuse tootejuht Marko Privoi.
Rehviringlus OÜ esindaja ütles, et Eestis jõuavad kõik rehvid lõpuks Rehviringlusesse ning nemad tegelevad siis juba edasise käitlemisega. “Rehve tarnitakse Rehviringlusesse jäätmejaamadest, autotöökodadest ja lõpuks jõuavad sinna ka need rehvid, mis metsa alt kokku koristatakse. Lisaks tegeleb Rehviringlus ka maale sissetoodud rehvidega.”
Rehvihake, lõhkamismatid, müravallide täide
Rehviringlus teeb koostööd ka erinevate ettevõtetega ümberkaudsetes riikides, kellel läheb vaja rehvidest tehtud toormaterjali. Näiteks tarnitakse Läti tsemendivabrikusse rehvihaket ja veokirehvidest valmistatakse lõhkamismatte. Matte tarnitakse peamiselt Skandinaaviasse, kus läheb neid tarvis graniidi õhkamiseks teedeehituses.
Soome tarnitakse toormaterjali ka kaevandusaukude täiteks ja teeäärsete müravallide ehitamiseks. Lisaks on rehvid väga hea materjal lasketiirus vallide täiteks liiva asendusena.
Ka Eestis kasutatakse rehvimaterjali aina enam teedeehituses. “Kuna rehvist toodetud materjalil on ka teatav vee läbilaskevõime, on see väga hea ja vastupidav materjal, mida kasutada teedeehitusel, sest võimaldab head vihmavee äravoolu,” ütles Rehviringluse esindaja.
Tallinna Tehnikaülikooli õppejõu Sven Sillamäe sõnul on USA-s tehtud uuringute järgi kummiasfalti abil võimalik vähendada teemüra keskmiselt 7–9 detsibelli, ühe uuringu kohaselt aga kuni 85%.
Sillamäe ütleb ka, et rehve ei tohi kindlasti ise pinnasesse matta. Kui rehvide taaskasutus on projekti osa, peab olema kindlaks määratud, et mõju keskkonnale oleks võimalikult väike. Rehvimaterjal võib pikemaajalise UV-kiirguse tõttu hakata eraldama tükke, mis on keskkonnale kahjulikud, aga pinnasega kaetuna UV-kiirgus rehvile ligi ei pääse ja seda ei juhtu.
Allikad: TeeLeht, Gas&Tyre.co.nz
arvustused
