91 protsendil Eesti peredel on olemas auto ja pooltel neist lausa kaks. Kõige enam kasutatakse Eestis bensiinimootoriga autosid.
Elektriautod ja hübriidid ei ole täna veel laialdaselt levinud, kuid järgmiseks autoks sooviksid neid paljud inimesed, selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.
Uuringu tulemused näitasid, et enamiku Eesti perede autopargist moodustavad kas bensiini- või diiselmootoriga autod. Bensiinimootoriga auto on kodus 62 protsendil peredest, diiselmootoriga auto on valinud 47% vastanutest. Hübriidmootoriga sõidukeid on neljal protsendil peredest, vedelgaasi ehk LPG-ga sõidab ringi kolm protsenti, elektriautoga kaks protsenti. Maagaasi ehk CNG-ga sõitva auto või pistikhübriidi kasuks on otsustanud üks protsent peredest.
If Kindlustuse Balti kahjude vanema tehnilise eksperdi Marion Meiuse sõnul on märgata, et bensiinimootoriga autod on populaarsed kõigis elanikkonna gruppides. Diiselmootoriga autosid kasutavad kõige enam 35–44-aastased juhid.
„Bensiiniga sõitvaid autosid on kõige rohkem suuremates linnades, diiselmootoriga autosid liigub palju maapiirkondades. Küllap on see seotud sellega, kui pikki distantse inimesed päevas läbivad ja millist sõidukit nad selleks kasutada eelistavad. Kui näiteks suuremates linnades on elektriauto omanikke kolm protsenti, siis väiksemates linnades ja maapiirkondades on neid üks protsent,“ selgitas Meius.
Elukoht mängib rolli auto valikul
Samuti selgus uuringust, et auto valikul mängib suurt rolli inimese elukoht. Kõige enam seisab elektriautosid rida-, paaris- ja eramajade ees. Kolmel protsendil seal elavatest peredest on elektriauto, korteris elavatest peredest on see vaid ühel protsendil.
„Huvitava asjaoluna ilmnes see, et kui küsisime inimestelt, missuguse auto nad järgmisena plaanivad osta, siis rida- ja paarismaja elanike kõige populaarsem soov oli osta hoopis elektriauto (23% vastajatest). Tugevalt väljendati ka soovi osta järgmiseks autoks hübriid (18%) või pistikhübriid (18%). See tähendab, et ligi pooled rida- ja paarismaja elanikest soovivad järgmiseks autot, mida nad saavad ise elektriga laadida,“ ütles Meius.
Ka korteris elavate inimeste puhul on märgata järgmise auto ostusoovil selgelt muutuvaid trende. Kuigi jätkuvalt on populaarseimad valikud diisel- (22%) ja bensiinimootor (20%), tuntakse varasemast suuremat huvi hübriidi (19%), elektriauto (9%) või pistikhübriidi (9%) vastu. Eramajade elanike seas sõltub autoeelistus otseselt elukohast, maapiirkondades jääb selgelt eelistatuimaks diiselmootor (29%).
Muidugi on auto omamine seotud ka inimeste sissetulekuga. Uuringust selguski, et kõige rohkem on elektriautosid, hübriide ja pistikhübriide neil, kelle sissetulek on keskmisest kõrgem. Küsimusele, millise auto valiks vastaja siis, kui kõik autod maksaksid ühepalju, vastati kõige sagedamini, et sel juhul eelistataks hübriidi või elektriautot.
Kõige vähem huvi tunnevad Eesti inimesed LPG- ja CNG-gaasiga sõitvate autode vastu, keskmiselt jäi huvi 0–2% vahele. Veidi rohkem soovitakse autot, mis kasutab kütusena vesinikku. Selline huvi esineb märksa sagedamini meestel (5%) kui naistel (1%). Kui aga autode hinnad oleksid ühesugused, tõuseks huvi vesinikuga sõitva auto vastu meestel 10% ja naistel 3% juurde.
Kui Eestis on praegu populaarseimad bensiinimootoriga autod, siis teistes Balti riikides kasutatakse rohkem diiselmootoriga autosid. Leedus on diiselauto peres koguni 71 protsendil vastanutest, Lätis on see näitaja 61% ja Eestis 47%. Lätis ja Leedus on Eestist enam gaasiga sõitvaid autosid, Eestis on aga rohkem elektri- ja hübriidmootoriga sõidukeid.
If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.
arvustused
