Transpordiameti 2024. aasta liiklusloenduse andmetel on Eesti riigiteedel liiklussagedus jätkuvalt kasvamas – võrreldes varasema aastaga suurenes keskmine liiklussagedus 1,5%.
Põhimaanteedel, näiteks Tallinna–Narva ja Tallinna–Tartu suundadel, on päevane sõidukite arv kohati üle 40 000. Rohkem autosid tähendab aga ka rohkem kulumist – nii teedele kui ka sõidukitele.
Üks olulisemaid ja samas sageli alahinnatud komponente liiklusohutuses on rehvid. Mida rohkem ja tihedamalt teedel liigeldakse, seda kiiremini kuluvad ka rehvid.
Erinevalt visuaalsest mustuse või pori märkamist vajavad rehvid pidevat tähelepanu – piisav mustrisügavus, ühtlane kulumine ja korrektne rõhk võivad otsustada pidurdusteekonna pikkuse ja juhitavuse keerulistes oludes.
Kuidas kontrollida oma rehvide seisukorda?
1. Kontrolli rehvimustri sügavust
-
Eestis peab suverehvi mustri sügavus olema vähemalt 1,6 mm, soovituslikult 3 mm.
-
Talverehvil vähemalt 3 mm, soovitatavalt 4–5 mm.
-
Kiire kontroll: kasuta 1 ja 2 eurost müni – kui 1 eurose kuldne serv jääb mustri sisse peitu, on mustrijääk 3mm, 2 eurose puhul 4mm.
2. Vaata rehvide kulumist
-
Uuri, kas rehv on kulunud ebaühtlaselt (näiteks rohkem siseküljelt).
-
Ebaühtlane kulumine võib viidata tasakaalustamata ratastele või valesti reguleeritud sillastikule.
3. Kontrolli rehvirõhku
-
Liiga madal või kõrge rõhk mõjutab juhitavust, kütusekulu ja rehvi eluiga.
-
Kontrolli vähemalt kord kuus ja enne pikemat sõitu. Õige rõhk on kirjas auto ukse siseküljel, kütuseluugil või kasutusjuhendis.
4. Vaata visuaalseid kahjustusi
-
Kontrolli pragusid, muljumisi, väljaulatuvaid osi või rehvi vanust (DOT-kood küljel näitab valmistamise aastat ja nädalat).
Millal peaks rehve kontrollima?
-
Hooaja vahetusel – enne suve- või talverehvide alla panekut
-
Kord kuus – eriti kui sõidad tihti või pikkadel distantsidel
-
Enne pikemat sõitu või reisi
-
Pärast lööki või kokkupuudet äärekiviga – võib põhjustada sisemisi kahjustusi
arvustused
