Täna sõidavad Eesti inimesed peamiselt bensiini- või diiselmootoriga autodega, kuid järgmise sõidukina näevad paljud hoopis teisi variante, selgus If Kindlustuse läbi viidud uuringust.
Uuringust ilmnes, et 90% Eesti autojuhtidest sõidab kas bensiini- või diiselmootoriga autoga. Teistsuguse mootoriga liigub 10% autodest, neist enamiku moodustavad hübriidmootori või gaasiga sõitvad autod. Elektriautoga sõidab kõigest 1% vastanutest.
Kui vaadelda aga seda, millist autot tahaksid inimesed endale järgmiseks, siis selgub, et eelistused on suurel määral muutumas. Nimelt soovib diiselmootoriga autot järgmise sõidukina osta 25% vastanutest.
Bensiinimootoriga autot eelistaks 22% küsitletutest, hübriidi 17%, elektriautot 8%, elektriga laetavat pistikhübriidi 8%, vedelgaasi või vesinikuga sõitvat autot kumbagi 2% vastanutest. 16% inimestest ei ole veel selget eelistust kujundanud.
If Kindlustuse Balti kahjude vanema tehnilise eksperdi Marion Meiuse sõnul on märgata, et kuigi täna domineerivad bensiini- ja diiselmootoriga autod, on nende populaarsus oluliselt vähenemas.
“Kui täna vastas kümnest inimesest üheksa, et nad sõidavad bensiini- või diiselmootoriga autoga, siis järgmiseks sõidukiks soovivad sellist vähem kui pooled. Oluliselt on tõusnud huvi hübriidide, pistikhübriidide ja elektriautode vastu.
See tähendab, et varsti soovib ligi viiendik elanikest laadida oma autot elektriga. Seejuures võib märgata, et nooremad inimesed soovivad vanematega võrreldes selgelt vähem diiselmootoriga sõidukeid ja rohkem elektriautosid,” selgitas Meius.
Eelistused muutuses – suund elektrisõidukitele
Täna on maapiirkondades eelistatuim automootor diisel, mis paneb liikuma rohkem kui pooled autod. Pealinnas on aga populaarsed bensiinimootoriga autod.
Kui vaadelda seda, millist autot soovivad Eesti inimesed järgmiseks, langeb maapiirkondades diiselmootoriga autode eelistus kaks korda (32 protsendini) ning pealinnas väheneb bensiinimootoriga autode eelistamine rohkemgi (24 protsendini).
Seejuures kasvab oluliselt inimeste soov omada elektriautot, maapiirkondades soovib seda järgmiseks sõidukiks 9% ja pealinnas 7% vastanutest. Sama trend kehtib ka teistes Eesti piirkondades.
“Eks iga tehnoloogiaga harjumine võtab aega, kuid laiema tendentsina on märgata, et inimeste huvi diisel- ja bensiinimootoriga autode vastu langeb. Alternatiivina ei nähta tulevikus gaasi, selle roll isegi väheneb, küll aga soovivad inimesed järjest rohkem hübriidmootoriga sõidukit või autot, mida saab elektriga laadida,” lisas Meius.
Üle Baltikumi suund elektrisõidukitele
Kui Eestis kasutatakse bensiini- ja diiselmootoriga autosid üsna võrdselt, siis Lätis ja Leedus on märksa populaarsemad diiselmootoriga sõidukid. Lõunanaabrite juures kasutatakse autokütusena selgelt rohkem vedelgaasi.
Oma järgmise autona eelistaksid aga ka Läti ja Leedu inimesed aina enam elektriga laetavat sõidukit.
“Üle Baltikumi kerkib selgelt esile üldine liikumine elektrisõidukite suunas. Tõenäoliselt mõjutavad valikuid fossiilkütuste hinnatõus, elektrisõidukite säästlikkus ja samuti viimasel ajal jõudsalt arenenud päikeseenergia väiketootmine.
Ilmselt näevad eramute juurde paigaldatud päikeseparkide omanikud elektrisõidukites võimalust oma investeeringute tasuvusaega lühendada,” selgitas Meius.
If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.
arvustused
